Kindlasti olete ka teie kohanud
kaubanduskeskustes inimesi kes teile midagi müüa üritavad.
Tavaliselt on nad mõnest kindlustusfirmast. Teevad teiega juttu,
küsivad seda ja teist. Lõpuks märkad kuidas aeg aina venib ja
venib. Libekeelest lahti saada on aga üsna raske kui juba korra
temaga juttu oled alustanud.
Ühel päeval nägin kuidas Selveris
üks viisakalt riides meesterahvas reformierakonnast minu sõbraga
rääkis. Seisin ka sinna lähedusse, et temaga juttu rääkida. Mees
rääkis ja rääkis, ei tahtnudki ära lõpetada. Lõpuks nägin oma
imestuseks kuidas sõber juba ankeeti täitis.
Täna läksin samuti Selverisse, uksest
sisse jõudes silmitsesin seal olevaid inimesi. Silmasin ka ühte
väga nägusat naist, vaatasin korra tema poole. Kõndisin edasi ja
oma imestuseks hakkas ta väga hoogsalt minu poole tulema. Alles siis
kui märkasin tema käes pabereid mõistsin mis asjapulk ta on.
Teretas mind ja küsis, kas olen täisealine. Vastasin, et mitte.
Seejärel mõtles ta veidi, vaatas mind pealaest jalatallani ja oli
küllalt üllatunud näoga. See nägu aga asendus kiiresti pettunud
ilmega ja ta lahkus. Ise olin vähemalt selle üle rõõmus, et mind
täisealiseks peeti aga reformierakonda ikka ei saanud
Tõnis.
Tõnis.
No comments:
Post a Comment